array(1) {
[0]=>
array(12) {
["id"]=>
string(5) "82825"
["lang"]=>
string(1) "1"
["author"]=>
string(1) "1"
["category"]=>
string(2) "10"
["brand"]=>
string(3) "216"
["headline"]=>
string(26) "Proovisõit - Cadillac XT5"
["posttime"]=>
string(19) "2017-05-16 17:45:00"
["news_source"]=>
string(1) "2"
["tags"]=>
string(35) "cadillac, Cadillac XT5, proovisõit"
["counter"]=>
string(4) "6581"
["description"]=>
string(160) "Cadillacid on juba eelmise sajandi kuuekümnendandest alates saanud külge suhteliselt kandilised kujustused, kuid umbes kümmekond aastat tagasi..."
["fulltexta"]=>
string(5718) "
Cadillacid on juba eelmise sajandi kuuekümnendandest alates saanud külge suhteliselt kandilised kujustused, kuid umbes kümmekond aastat tagasi läks asi ikka täiesti käest ära. Justkui oleks disainiosakonnas raskekujulise kubismi harrastajate üle viimnegi kontroll kaotatud ning neile vabad käed antud. Muidugi, kunstnikuhingega kahejalgsele pakub kasvõi erinevate joonte väljailmumine mõne teise nurga alt vaadates omamoodi esteetilist naudingut, tavalise lihtsureliku jaoks aga tähendab sellise kandilise moodustise ilmumine tahavaatepeeglisse ilmeksimatult, et oled mõnele Cadillacile jalgu jäänud. Muidugi, alati võib ju küsida, et kas nii kalli auto puhul võiks selline ekstravagantsus pigem kasuks või kahjuks tulla, siis tegelikult peitub banaalne tõde lihtsalt ka selles, et kui otsid premium-segmendi autot, millesarnaseid teed ja tänavad täis, siis võid vabalt Saksa kolmiku toodangu poole kiigata. Soovid midagi erilist, siis palun – Cadillac!
USA juurte ja päritolu Cadillac XT5 pakub sõitjale kõike seda, mida üle suure lombi on oma tähtsamate klientide meelitamiseks välja mõeldud: suurus, võimsus ja mugavus. Kõiki neid omadusi peegeldab ka Cadillaci pesamuna – pea viiemeetrise pikkuse ja ka kahetonnise kaaluga linnamaastur, mis tänu 314 hobujõule suudab siiski kõigest seitsme ja poole sekundiga sajani kiirendada.
XT5 keretüüp, lühike ja kõrge, toob Cadillaci kandid erakordselt hästi esile. Omamoodi põnevad on pikad päevasõidutuled, kuid profiil ja tagaosa jäävad ninaosa varju. Aga sisse istuda on mõnus: iste asub kõrgel ning ka väljavaade sellest tingituna igati hea. Kui väljast vaadatuna tundub XT5 olema üsnagi kompaktne, siis tegelikult on see mulje täiesti petlik ning sõitjateruum pakub tegelikult üle keskmise avarust.
Salongi kujustus peegeldab mõistagi Ameerikas nõutud standardeid, mis ühe põhjamaalase jaoks võib tunduda ka üle vindi keeratuna. Kuid USA autodele nii omast jäiga plastmassi ohtrust ei paista siin kusagilt ning sisse istudes satud vaieldamatult mugavasse keskkonda. Istmed toetavad iga külje pealt ning jalaruumi leidub samuti piisavalt. Kuna tegu on siiski väikemaasturiga, siis tagumisel diivanil asi enam nii rõõmus ei ole. Seda peamiselt pikkade sõitjate korral. Kui autos sõidab kuni 4 keskmist inimest, siis peaks neil selles üsna lahedalt ruumi olema. Kummalisel kombel on XT5 vaid viiekohaline ning kuigi pagasiruumi mahuks 2 lisaistet kindlasti ära, siis neid valikus ei olegi.
Mõistagi on XT5 elektroonikat pilgeni täis. Eriti efektselt antakse sellest mõista hetkel, kui auto enda arvates avariiohtlikku olukorda satub. Head-up ekraanile kuvatakse siis sedavõrd suur punane hoiatus, et esimese ehmatusega jääb mulje nagu sõidaks tuletõrjeauto sust üle. Aga muidu sekkub kontrolliv elektroonika igati mõistlikult ja pehmelt. Vaid järsematel kiirendustel kipuvad rattad vilistama. Ühe omapärase lahendusena tuleks ära mainida sõitjateruumi tahavaatepeegli, mis ei oma peegelpinda vaid sellel kuvatakse pilt tagumisest kaamerast. Pilt on küll üsna kitsas riba, kuid asetatud kohta, kuhu vihmapiisad kergesti ligi ei pääse. Tagurdamisel moonutab pilti kõvasti, kuid koha leidmiseks on tagurduskaamera, mis aitab oluliselt paremini manööverdada.
XT5 sõidu stabiilsus tundub alguses mõneti üllatav, kuid kui arvestada suurt massi, siis pole siin midagi imestada – auto läheb täpselt sinna, kuhu juht suunab. 8-astmeline automaatkast saab oma tööga suurepäraselt hakkama, kiirendamisel mingit erilist jõnksutamist küll tunda pole. Vedrustuse tegemistest saavad kõik sõitjad osa, halvemal teel kostab päris hästi sisse. Rool on hea aga pisut tundetu. Noh, aga mingit arenguruumi peab ju ka jääma.
Cadillac XT5 kogu mootorivaliku täidab vaid üks agregaat: 3,6-liitrine V6. Nagu juba mainitud, arendab see 314 hobujõudu. Musklis spordihärg just pole, kuid mõistlikuks kulgemiseks kõlbab küll ja veel. Auto teab väga hästi mida tähendab termin kiirendamine ning ka maanteel pole möödasõitudega mingeid probleeme. Kütusekulu sõltub muidugi üsna jala raskusest Tootja andmeil peaks linnas saama hakkama 14,1; maanteel 7,6 ja keskmiselt 10 liitri bensiiniga saja kilomeetri kohta. Proovisõidu keskmiseks sain 11,3; linnasõit ja maantee suhteliselt pooleks. Muide, ühtlasel kiirusel sõites lülituvad kütuse kokkuhoiu huvides kaks silindrit tööst välja. Aga kui vaadata CO2 emissiooni poole, siis 229 g/km ütleb kohe ära mis autoga tegelikult tegu. Paslik oleks veel lisada garantii tingimused: 5 aastat või 150 000 kilomeetrit.
Nagu alguses mainitud: Cadillac XT5 näol on tegu premium-segmendi autoga ning sõit vastab kirjeldusele täielikult. Kolmes erinevas varustusastmes on sellele ka hind välja mõeldud: Luxury ümmarguselt 50 000, Premium 60 000 ja Platinum 70 000 eurot.
Cadillacid on juba eelmise sajandi kuuekümnendandest alates saanud külge suhteliselt kandilised kujustused, kuid umbes kümmekond aastat tagasi läks asi ikka täiesti käest ära. Justkui oleks disainiosakonnas raskekujulise kubismi harrastajate üle viimnegi kontroll kaotatud ning neile vabad käed antud. Muidugi, kunstnikuhingega kahejalgsele pakub kasvõi erinevate joonte väljailmumine mõne teise nurga alt vaadates omamoodi esteetilist naudingut, tavalise lihtsureliku jaoks aga tähendab sellise kandilise moodustise ilmumine tahavaatepeeglisse ilmeksimatult, et oled mõnele Cadillacile jalgu jäänud. Muidugi, alati võib ju küsida, et kas nii kalli auto puhul võiks selline ekstravagantsus pigem kasuks või kahjuks tulla, siis tegelikult peitub banaalne tõde lihtsalt ka selles, et kui otsid premium-segmendi autot, millesarnaseid teed ja tänavad täis, siis võid vabalt Saksa kolmiku toodangu poole kiigata. Soovid midagi erilist, siis palun – Cadillac!
USA juurte ja päritolu Cadillac XT5 pakub sõitjale kõike seda, mida üle suure lombi on oma tähtsamate klientide meelitamiseks välja mõeldud: suurus, võimsus ja mugavus. Kõiki neid omadusi peegeldab ka Cadillaci pesamuna – pea viiemeetrise pikkuse ja ka kahetonnise kaaluga linnamaastur, mis tänu 314 hobujõule suudab siiski kõigest seitsme ja poole sekundiga sajani kiirendada.
XT5 keretüüp, lühike ja kõrge, toob Cadillaci kandid erakordselt hästi esile. Omamoodi põnevad on pikad päevasõidutuled, kuid profiil ja tagaosa jäävad ninaosa varju. Aga sisse istuda on mõnus: iste asub kõrgel ning ka väljavaade sellest tingituna igati hea. Kui väljast vaadatuna tundub XT5 olema üsnagi kompaktne, siis tegelikult on see mulje täiesti petlik ning sõitjateruum pakub tegelikult üle keskmise avarust.
Salongi kujustus peegeldab mõistagi Ameerikas nõutud standardeid, mis ühe põhjamaalase jaoks võib tunduda ka üle vindi keeratuna. Kuid USA autodele nii omast jäiga plastmassi ohtrust ei paista siin kusagilt ning sisse istudes satud vaieldamatult mugavasse keskkonda. Istmed toetavad iga külje pealt ning jalaruumi leidub samuti piisavalt. Kuna tegu on siiski väikemaasturiga, siis tagumisel diivanil asi enam nii rõõmus ei ole. Seda peamiselt pikkade sõitjate korral. Kui autos sõidab kuni 4 keskmist inimest, siis peaks neil selles üsna lahedalt ruumi olema. Kummalisel kombel on XT5 vaid viiekohaline ning kuigi pagasiruumi mahuks 2 lisaistet kindlasti ära, siis neid valikus ei olegi.
Mõistagi on XT5 elektroonikat pilgeni täis. Eriti efektselt antakse sellest mõista hetkel, kui auto enda arvates avariiohtlikku olukorda satub. Head-up ekraanile kuvatakse siis sedavõrd suur punane hoiatus, et esimese ehmatusega jääb mulje nagu sõidaks tuletõrjeauto sust üle. Aga muidu sekkub kontrolliv elektroonika igati mõistlikult ja pehmelt. Vaid järsematel kiirendustel kipuvad rattad vilistama. Ühe omapärase lahendusena tuleks ära mainida sõitjateruumi tahavaatepeegli, mis ei oma peegelpinda vaid sellel kuvatakse pilt tagumisest kaamerast. Pilt on küll üsna kitsas riba, kuid asetatud kohta, kuhu vihmapiisad kergesti ligi ei pääse. Tagurdamisel moonutab pilti kõvasti, kuid koha leidmiseks on tagurduskaamera, mis aitab oluliselt paremini manööverdada.
XT5 sõidu stabiilsus tundub alguses mõneti üllatav, kuid kui arvestada suurt massi, siis pole siin midagi imestada – auto läheb täpselt sinna, kuhu juht suunab. 8-astmeline automaatkast saab oma tööga suurepäraselt hakkama, kiirendamisel mingit erilist jõnksutamist küll tunda pole. Vedrustuse tegemistest saavad kõik sõitjad osa, halvemal teel kostab päris hästi sisse. Rool on hea aga pisut tundetu. Noh, aga mingit arenguruumi peab ju ka jääma.
Cadillac XT5 kogu mootorivaliku täidab vaid üks agregaat: 3,6-liitrine V6. Nagu juba mainitud, arendab see 314 hobujõudu. Musklis spordihärg just pole, kuid mõistlikuks kulgemiseks kõlbab küll ja veel. Auto teab väga hästi mida tähendab termin kiirendamine ning ka maanteel pole möödasõitudega mingeid probleeme. Kütusekulu sõltub muidugi üsna jala raskusest Tootja andmeil peaks linnas saama hakkama 14,1; maanteel 7,6 ja keskmiselt 10 liitri bensiiniga saja kilomeetri kohta. Proovisõidu keskmiseks sain 11,3; linnasõit ja maantee suhteliselt pooleks. Muide, ühtlasel kiirusel sõites lülituvad kütuse kokkuhoiu huvides kaks silindrit tööst välja. Aga kui vaadata CO2 emissiooni poole, siis 229 g/km ütleb kohe ära mis autoga tegelikult tegu. Paslik oleks veel lisada garantii tingimused: 5 aastat või 150 000 kilomeetrit.
Nagu alguses mainitud: Cadillac XT5 näol on tegu premium-segmendi autoga ning sõit vastab kirjeldusele täielikult. Kolmes erinevas varustusastmes on sellele ka hind välja mõeldud: Luxury ümmarguselt 50 000, Premium 60 000 ja Platinum 70 000 eurot.
