Proovisõit - Ford Edge
2018-02-08 20:51:48
Linnamaasturite segment kasvab peadpööritava kiirusega. Iga natukese aja tagant lisandub sellesse uusi tegijaid ja tegijateks nõudlejaid. Tänapäeval vorbivad SUVe juba ka need tootjad, kes veel paar aastat tagasi enda nime seostamist sellistega pidasid lausa sügavaimaks solvamiseks. Aga kui rahvas nõuab, siis tuleb ju pakkuda. Ja nii ka tõigi Ford Edge´i Euroopasse. Auto, mida Ameerikas müüakse juba aastaid. Kuna aga vahepeal võeti Fordis vastu igati mõistlik globaliseerumiskava, mille käigus mudelite arvu küll vähendati, kuid see-eest muudeti enamus neist üle maamuna kättesaadavaks ja Edge kuulub samuti kõnealusesse programmi, siis voila! siin ta ongi!
Viimase aja linnamaasturite juures võib täheldada ka üht üdini positiivset külge: disainerid on hakanud suuremat pinda julgemalt ära kasutama ning lõpptulemusena ilmuvad autod, mis tegelikult ka näevad head välja. Ford Edge on siinkoha üks väga paslik näide, kuidas säärasele suurele sõidukile ühteaegu imposantne, jõuline ja harmooniline nägu anda. Mitte liiga macho, kuid ka mitte liiga pehmo. Mugavamapoolne sisemus viitab auto sihtotstarbele: tagada sõitjatele reisimisel punktist a punkti B võimalikult muretu äraolemine. Kuna Edge on suur, Fordi suurim linnamaastur, pikkusega pisut alla 5 meetri, siis ei tekkinud mugavuste äramahutamisega mingeid probleeme. Nii pikalt autolt võiks ju eeldada ehk ka kolmandat istmerida, kuid seda kasutatakse niikuinii ülimalt harva ja siin panustati hoopis suurele pagasiruumile ja külluslikule jalaruumile teises istmereas. Esimesest rääkimata.
Nupuvaliku manageerimine tuleb eelnevalt Fordiga juba sõitnuile kindlasti kergelt kätte. Küllaltki intuitiivne, kuid vajab õige pisut harjumist. Küll aga pakub SYNC 2 multimeedialahendus väga laia ampluaad seadistusi häälega juhtida, sestap nuppude näppimist ehk polegi vaja nii väga ülemäära toimetada.
Ka viimistlusmaterjalide valikut võib julgelt heaks pidada. Pehmed pinnad valitsevad kõikjal, kuhu ulatud käsi või jalgu toetama ning ka kesktunneli esimesed ääred, kuhu juht sõidu ajal oma paremat jalga toetab, asuvad meeldivalt sobiva nurga all. Istmeid saab mitmes erinevas suunas reguleerida ja ergonoomilise ja mugava asendi leiab nii pikem, kui lühem sõitja. Ja nagu juba mainitud võib ka tagumises reas ennast tänu ohtrale ruumile üsnagi vabalt tunda.
Ford Edge on kahtlemata väga tehnoloogiline ning kuigi suur osa sellest jääb silmale nähtamatuks ja selle töö tagajärgi tunned vaid ekstreemsetes olukordades, siis tegelikult päris mitmed lahendused rõõmustavad juhti ka igapäevasõidul. Üks neist eriti ägedatest lisadest on aktiivne roolikeeramissüsteem, mis kujutab endast rooliratta sisse peidetud tiguajamit ning aitab näiteks parklas manööverdades lihtsalt rooli kiiremini keerata. Ääretult mugav ja praktiline. Muidugi võib autole tellida ka parkimisassistendi, mis aitab nii parkida, kui parkimiskohalt välja sõita seda siis nii paralleelsel, kui risti parkimisel. Edge pakub häid uudised ka melomaanidele. Esiteks muidugi aktiivne mürasummutussüsteem, teiseks Sony poolt väljatöötatud audio tõeliselt puhta ja loomutruu kõlaga. Seda lihtsalt peab enne ostu proovima. Maksab muidugi omajagu, kuid on igat investeeritud senti väärt.
Kui peres on lapsed või kui vaja tihti autot välja laenata ja pole päris kindel kas seda ikka mõistlikult kasutatakse, siis MyKey tehnoloogia võimaldab auto võtme või võtmed programmeerida mõningate piirangutega nagu näiteks maksimaalne kiirus või helitugevus. Power Hiti asemel Vikerraadio peale häälestamist küll ei saa, kuid erinevate kärbetega võib suurema tõenäosusega eeldada, et auto komplektis koos sõitjatega ilusasti tervelt ja turvaliselt tagasi jõuab.
Mugavust ja hubasust tekitavaid lahendusi on muidugi veel, alates suurest panoraamkatusest kuni erivärviliste salongivalgustuseni välja, kuid kogu selle ampluaa suudab üks korralikult väljatreenitud müügimees kindlasti palju veenvamalt esitada. Seega kindlasti tasub küsida.
Mootorite kohapealt on lugu oluliselt lihtsam: üks kaheliitrine diisel, mis annab välja kas 180 või siis topelt-turboga seades 210 hobujõudu. Mõlemal juhul lubatakse kombineeritud kütusekuluks 5,4 liitrit sajale, kuid teisel neist ulatub pöördemomendi maksimum 50 Nm võrra kõrgemale, ehk 450 ühikuni. Kusjuures üks turboajamitest on mõeldud toimetama madalametel, teine kõrgematel kiirustel. Üldiselt võib eeldada, et enamus autosid varustatakse just tollesama jõuallikaga, sest nõrgema mootori kõrvale kuulub manuaalkast ning ilmselt ei leidu just palju fänne, kes selles autos viitsiksid midagi käsitsi sudida – tegu ju ikkagi mugavaks sõitmiseks mõeldud liiklusvahendiga.
Sõitmine Edge´iga aga on tõepoolest pehme ja komfortne, kuid samas täiesti piisavalt juhitav ning isegi kiiretes kurvides ei tekkinud tunnet nagu võiks masin käest ära minna. Seda siis ikka õiges kontekstis mõistes: arvestagem, et tegu on ligi kaks tonni kaaluva, üle 20-sentimeetrise kliirensiga autoga, mis pole kuidagi moodi mõeldud arutuks kihutamiseks. Samuti mitte ka raske maastiku läbimiseks, kuid lihtsa külavaheteega saab Edge väga kenasti hakkama.
Lühidalt kokkuvõttes on tegu üsnagi suurepärase autoga. Sellel kõigel on muidugi oma hind ning Ford Edge´i puhul algab see 41 700 ning lõppeb 50 500 euroga. Sinna juurde veel nipet-näpet lisavarustust.
Tähtsamad positsioonid tehniliste andmete tabelist: pikkus 4808, laius 1928, kõrgus 1692, teljevahe 2849, rööbe ees 1655 ning taga 1664 millimeetrit. Pagasiruumi maht 602 kuni 1847 liitrit, kui istmete seljatoed maha käänata. Pöördediameeter 11,9 meetrit.
