Proovisõit - Škoda Kodiaq
2017-12-01 21:00:00
Škoda on meil juba üks ammu tuntud automark, mis pidevalt esindatud ka müügitabelite eesotsas, kuid kummalisel kombel puudus brändi mudelivalikust veel kuni eelmise aastani asjalik crossover. Loodus aga ei salli tühja kohta, saati siis veel nii kiiresti kasvavas segmendis nagu seda linnamaasturite oma ükskord juba on. Samuti kadusid vahepeal igavikku need ajad, kus emakontserni tütardele jäi reeglina osaks kõigest vaid äranäritud kondi lutsutamine. Tänapäeval käivad asjad hoopiski lihtsamalt ning enam ei oodata, kuni kõige võrdsema firma toodang hakkab „parim enne” tähtajale jalgu jääma, vaid ka sõsarettevõtted saavad juba varem tulla välja täiesti uute, kaasaegsete lahendustega.
Kodiaq on Škoda kõige viimane lapsuke. Tegelikult on juba oma etteasteks valmis ka tema väiksem vend Karoq, kuid sellega läheb veel õige pisut aega.
Kodiaq ehitatakse Volkswageni kontserni MQB moodulpõhjale, mida tänu selle paindlikusele kasutatakse üsnagi mitmete sõidukite tootmiseks. Täpsemalt, linnamaasturitest Volkswagen Tiguani ja Seat Ateca juures, kuigi Kodiaq sai neist mõlemast pikem, seega otsest võrdlust nendega välja tooma pole mõtet hakata. Samas, ehk isegi tänu just tollele samale platvormile võib Kodiaq uhkustada päris hea juhitavusega.
Uue linnamaasturi disain peegeldab endas ettevõtte viimaseid kujustussuundi: kandiline, lihtne, ilma igasuguste ülemääraste spinnideta. Aga mõjub rahulikult ja vaoshoitult. Analoogne lakoonilisus vaatab vastu ka seest. Ei midagi erilist, kuid silma ka ei kriibi. Lihtsa ja arusaadava disaini nautijatele on Kodiaq kahtlemata kena leid. Ainus detail, mis kogu kujustuse poolelt ei meeldinud, oli liiga kitsas või lühike, oleneb kummalt poolt vaadata, armatuurlaud. Tavaliselt on nii mõnus autosse istudes oma paberid vms enda ette visata, kuniks turvavöö kinnitada, mootor käivitada ja kõik muud esmatähtsad toimetused tehtud saavad. Kodiaqil seda kohta suurt pole ja ka sellele vähesele on antud arvestatav kalle. Samas istmed on mugavad, rool mugav, materjalivalik täitsa ok ning ka need vähesed nupud, mis tänapäeval veel autosse jäänud, asuvad kergesti ligipääsetavates ja loogilistes kohtades.
Kodiaqi sisemusest rääkides tasub kindlasti tähelepanu pöörata ruumikusele. Masina telgede vahe ulatub lausa 2791 millimeetrini, ehk ülal juba mainutud kontsernisisestest liigikaaslastest on see auto arvestatavalt pikem. Järelikult peab see ka mahus kuidagi kajastuma. Tänapäeval on vähe autosid, milles esimeses reas ruumi väheks jääb, Kodiaq pakub seda aga laialt ka teises reas. Lisavarustusse kuuluv kolmas istmerida jääb siiski nagu tavaliselt kas viimase hädaabina tarvitamiseks või siis oma vanematest võimalikult kaugele hoida soovivatele lastele.
Auto tühimassi algpiir kõige lihtsama varustusastmega mudelil algab 1502 kilogrammist ja ulatub 1752 kilogrammini nelikveolise diiselmootoriga mudelil. Mootorite võimsuste vahemik jääb 125 ja 190 hobujõu vahele, ehk ülemäära nobeda masinaga meil Kodiaqi puhul tegemist ei ole. Siiski, pöördemomenti mõistavad valikusse kuuluvad 6- ja 7-astmelised DSG kastid kenasti menetleda ja kiirendused tundusid olema täiesti mõistlikud. Ka tehniliste andmete tabeli järgi jäävad need 10,5 sekundi juurde kõige lahjema mootori puhul kuni 8,9 sekundini kõige suutlikumal jõuallikal. Tõsi, need on ideaaltingimustel ja stendil saadud andmed, sest Škoda tunnistab ka ise, et 75-kilogrammise juhiga oleks tulemus mõned sekundikümnendikud kehvem. Aga see-eest juhitavusele pole Kodiaqi puhul küll midagi ette heita. Auto sõidab sinna kuhu juht keerab, pisut kergevõitu rool laseb siiski üsna hästi tunda, mis tee peal toimub. Müra on mõistlikult ja naginaid isegi maastikule sõites vähe. Nelikvedu saab ka raskemate oludega mängeldes hakkama, vajadusel rakenduvad lisaks mitmed elektroonilised abimehed. Raskemate olude all tuleb siin muidugi mõista linnamaasturile jõukohaseid maastikke, sest aeglustit või mõnd offroad-seadet Kodiaqil ei ole ega ei tule. Aga mudane külavahetee jääb nagu naksti seljataha.
Üks nüanss, mida Kodiaqi puhul tuleks veel mainida. Kindlasti tasub enne ühe või teise versiooni kasuks otsustamist just konkreetset modifikatsiooni ise proovida. Eriti kui valitavaks osutub DSG käigukastiga auto. Kaks sidurit on muidugi väga vahva lahendus, kuid alati saab määravaks kuidas konkreetne kast ja mootor kokku suudavad mängida. Üsna tihti võib käiguvahetus toimuda tuntava jõnksuga ning mitmetel puhkudel üritatakse kütusekulu kokkuhoiu nimel pöörded liiga madalad hoida. Rahulikumatele inimestele loomulikult see probleeme ei tekita, kuid mõni kärsitum hing võib hiljem oma valikut kahetseda. Kõik see kuulub muidugi päris pisidetailide valdkonda, kuid kui endale juba ükskord ideaalset autot kokku panema hakata, siis tasub ju kõigega arvestada.
Veelkord tähtsamad positsioonid tehniliste andmete tabelist. Pikkus 4697, laius 1882, kõrgus 1676, telgede vahe 2791, rööbe ees 1586 ja taga 1576 millimeetrit. Bensiinimootorid töömahuga 1,4 ja 2,0 liitrit, diislid on kõik 2,0-liitrised. Võimsused esimestel 125, 150 ja 180 hobujõudu, teistel 150 ja 190 hobujõudu. Osadel bensiinimootoritel lülitavad ühtlasel sõidul keskmised silindrid end tööst välja. Kliirens olenevalt modifikatsioonist 187-188 millimeetrit, pagasiruumi maht 650 kuni 2065 liitrit. Viimase puhul on kõikide istmete seljatoed, peale juhi oma loomulikult, alla lastud. Ja lõpuks pöördediameeter, mis on 12,2 meetrit.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Škoda Kodiaq on viimase aja üks ägedamaid linnamaastureid. Ehk kinnitab seda ka fakt, et viimasel Aasta auto valimisel saavutas just see sõiduk igati väärika teise koha. Pjedestaali nominandi hinnad algavad pealt 20 000 eurot ja ulatuvad kõige võimekama nelikveolise diisli puhul 36 500 euroni välja. Kuid sedagi on võimalik lisavarustuse nimekirjast nipet-näpet tellides veel päris mitme tuhande võrra tagant upitada. Garantiiks lubatakse 4 aastat või 120 000 kilomeetrit.
